Mõned armid ei parane täiuslikult ning arenevad probleemseteks armideks. Kõige levinumad neist on järgmised:
Kõrgenenud ehk hüpertroofiline arm
Hüpertroofiline arm moodustub varsti pärast haava paranemist ning selle teket põhjustab liigne sidekoekiudude tootmine. Haava kohale tekib ümbritseva naha pinnast kõrgemale ulatuv mügar, ent see ei levi esialgse vigastuse piirkonnast kaugemale. Hüpertroofilised armid tekivad eriti sageli siis, kui haava ei ole fikseeritud või kaitstud või kui haavas on tekkinud infektsioon.
Sissevajunud ehk atroofiline arm
Kui armkude katab haava, ent kahjustatud piirkonna piisavaks täitmiseks ei toodeta piisavalt uut kudet, tekib atroofiline arm. Sissevajunud armid tekivad sageli akne või tuulerõugete tagajärjel.
Ülekasvanud ehk keloidarm
Keloidarmid kipuvad moodustuma tükk aega pärast haava paranemist. Seda põhjustab sidekoekiudude ulatuslik ületootmine. Kiud katavad haava ja levivad tervele nahale nagu krabi sõrad. Keloidarme esineb eriti sageli tüdrukutel ja noortel naistel.
Keloidarmid võivad tekkida ka nendes kehapiirkondades, kus nahk on suure pinge all. Soodumus keloidarmide tekkeks on üsna sageli pärilik. Tumedama nahaga inimestel esineb keloidarme kuni kümme korda sagedamini kui valge nahaga inimestel.
